Kuna külas/linnas/igalpool käib suur värvide ja veega mökerdamine, siis kaugemale täna ei lähe. Vedelen räästa all, turgutan kaela kergest päikesepõletusest, loen e-posti ja kirjutan päevikut. Hommikul tehakse nagu teistele ka mulle punane märk õnnistuseks otsaette, antakse õnneraha pihku ja lilleõis pähe. Punane mögin on vist kokku segatud punase värvi pulbrist, riisiteradest ja millestki vedelast, otsaees kuivab ta ära ja püsib seal mõnda aega. Kamal ja Bishnu ostavad ühe valge noore kuke ja kaks kana. Mõne kuu pärast on lootus mune saada. Esimesel päeval käivad kanad nokkides ümber uue kodu ja õhtuks kaovad naabertallu tagasi. Loodetavasti ei pea neid igapäev sealt hakkama tagasi tooma.
Lõunaajal tuuakse turult liha, mida siis ühiselt maja küljel räästa all tükeldatakse. Täna tuleb ilmselt lihasöök, senini oleme peamiselt söönud ainult daal-baathi - see on keedetud riis oaleemega, vaheldumisi lisandiks muna, keedetud naat, mingid hapendatud lehed või - nagu täna - keedetud söödavad puuõied.
Päikeseloojangu eel väike jalutuskäik metsas, sealpool, kus varem pole käinud. Kitsas rada viib ojakeseni, mille veega ujutatakse üle lähedal asuvad väikesed riisipõllud metsas. Kogu mets sumiseb, selgub, et suminat tekitavad sajad-tuhanded sirelased, kes kopteritena puude-põõsaste kohal hõljuvad. Ühe peenikese puu küljes on mütakas, mis - nagu selgub - on mesilaspesa asemel hoopis sipelgapesa.
Ringiga jõuame tagasi küla endise, püha allikakohani, sealt edasi juba küla äärde, kus värviliste nägudega poisid juttu ajavad ja sehkendavad. Küla keskelt kostub muusikat ja kisa - holi-püha tähistamine käib hoolega. Maja mõlemad poisid tulevad õhtul tagasi roheliste nägude ja jalgadega. Kodus raiutakse liha peatselt valmiva õhtusöögi tarvis.
Kui söök valmis, arvan, et on põhjus üle hulga aja liha süüa. Varem olen piirdunud taimetoidu ja munadega, seekord palun siis ka pühade puhuks daal-baathi kõrvale liha. Perenaine võtab kausist näppudega külalise jaoks praetud lihatükke, katsudes, et seal poleks sees konti, lisaks smooritud lihale on seas ka maksa. Esimest korda söön pererahva kombel käega. Kamal annab selleks ka väikesed õpetused. Kohalikud pätsutavad-mädrutavad kõigepealt käega koostisosad riisiga segamini, et maitsed seguneks. Teen siis ka nii, nagu päris. Pärast sööki antakse kannuga vett, millega saab käe ja suu ära loputada. Ka edasistel söögikordadel teen juba kõike pererahva kombe kohaselt.
Täna öösel enam krõbistamise peale ei ärka, sest riisikoti suu on kinni pandud.
 |
| Ööliblikas (suru) majaseinal lambivalguses |
Suur fotoalbum Gorkha piirkonnast
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar